A. Teel teadmuspõhisema Eesti poliitika, õiguse ja halduse poole. Kimp tekste ja projekte

Aare Kasemets

Tere! Sotsioloogina, ametiisikuna ja teadus-arendusprojektide tegijana olen taotlenud tulemust=kasu inimestele, kogukondadele ja avalikku teenust pakkuvatele riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele - kõik  Põhiseaduse preambula vaimus ja avalikes maarahva huvides:)

Mu varasemad artiklid 1995+ maaeluuuringute, toiduseaduse, teadmuspõhise poliitika- ja õigusloome, õigusaktide mõjude hindamise, huvirühmade kaasamise, korruptsiooni sotsiaalse kontrolli, samuti maarahvakultuuri jms teemadel  Eesti Teaduse Infosüsteemi lehel www.etis.ee (vt aare kasemets) ja koolitusteemade valik paremal. Aare

B. Kimp maarahvakultuuri taasavastamise ja -loomise tekste edasiloomiseks.

Aare Kasemets (2019). Ettekanne ajalooseminaril Maaeluministeeriumi 101. ja Kaarel Liidaku 130 sünnipäeval (Maaeluministeerium, 12.11.2019).
Aare Kasemets (2018). Ettekkanne SA Maaelumuuseumid visioonikonverentsil Ülenurmel (vt A.K 2000)> .
Aare Kasemets (2017). Ettekanne Eesti Muinsuskaitse Seltsi Noorteühenduse seminaril ERM-is
Aare Kasemets (2013) Ettekanne Tartu 1. maakultuuriseminari 25.aastapäeva puhul Riia tn 12 aulas. 
Aare Kasemets (2011) Miks ja kuidas maarahva loodushingelist pärimuskultuuri taasluua kaasaegse elu rikastuseks? (3.XI) http://www.keskkonnaamet.ee/public/1_AareKasemets.... ***
A.Kasemets (2007). Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused. H.Valk (toim). “Looduslikud pühapaigad. Väärtused ja kaitse”. Trt: Õpetatud Eesti Selts jt, 77-131: http://www.maavald.ee/hiis/raamat2007/hiiekogumik.pdf
Ingliskeelne kokkuvõte: http://hiis.ee/sacred-sites/sns2007/aare-kasemets    
A.Kasemets (2007). Rahvuskultuuri jätkusuutlikkus glokaalses infoühiskonnas: õpetajad kultuuriloo kandjana ja tähenduste andjana. Kultuur ja Elu nr 3 http://www.kultuur.elu.ee/ke489_rahvuskultuur.htm
A.Kasemets (toim. 2000). Selle maa põlisrahva kultuur ja rahvuslik ideoloogia 21.sajandil: 12 poliitikat ja 24 koostegevuse valdkonda. Ideepank edasiloomiseks. Eestluse Elujõu Kongress  http://www.folklore.ee/ideepank.htm (u 15 kaasautorit, 42 lk)

Suitsusann ja pyrstipesu. Kerisetegijad ja lapsepõlve saunalised
on teises ilmas ja mäletaja laulu sees, kui vihad vihisevad

A.Kasemets (1999). Maarahvakultuur ja Eesti jätkusuutliku arengu ideoloogia - A.Raukas, A.Oja (toim). Eesti 21. sajandil. Arengustrateegiad. Visioonid. Valikud - Säästva Eesti Instituut, Teaduste Akadeemia, 148-155
A.Kasemets (1998). Maarahvakultuuri võimalusi uuel aastatuhandel.  A.Murutar (toim). ‘Maarahva elujõud II: müüdid ja tegelikkus’. EPMÜ maasotsioloogia uurimisrühm. Tartu: Elmatar, lk 95-138   

Videod:
Tartu Muinsuskaitsepäevad ja maakultuuriseminarid 25 (1988-2013) Tartus Riia tn 12: https://www.youtube.com/watchv=I8cStLkRvMk 
Eesti Ökokogukondade Ühenduse kärajad Riigikogu konverentsikeskuses (2012): http://www.streamica.com/#v/7i2_Gu7eDV0
Mõned lingid:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel4964_4941.html

Piiri (teadmus)talu ööpäevas on asju

Piiri talu rehielamu [u 1880] rehetoas ja üleval tagurpidi paati meenutava laastukatuse all on ruumi erilisteks mõttetalguteks. Rehielamu lähedal on ka suitsusann, tiik rohekonnadega ja küün koos väliköögi ja lakapealse öömajaga. Vana õunaaia servas on lumemurtud katusega aidast saanud  Mikita-Vipi-ait, mille päiksepoolset tagaseina asendab vaade niidule ja Paluküla metsadele.
Piiri talu on mu vanaema Helmi kodukotus, kus möödus osa mu lapsepõlvest. Koha nimi tuleb tõenäoliselt sellest, et see asub metsa ja soode servas küla piiril. Piiri tii tähendab Piiri teed selle kandi keeles. Talu asub Võnnu kihelkonnas Kastre vallas Kriimani külas - Tartust u 22 km kaugusel, kui tulla Kurepalu, Roiu ja Uniküla kaudu ümber Vooremäe. Ja veidi kaugemal, kui tulla Tartu-Räpina maanteed keerates Hammaste-Võnnu teeristist paremale Uniküla peale.
Piiri talu ajalugu uurides oleme avastanud palju põnevat, sh mulgi päritolu hõimlaste, perekondade Seemenite ja Tekkelite 1887-1940 lahenduseta jäänud kohtusaagad, ja sedagi, et 12.I.1882.a sündis Piiri talus kirjamees Paul Tekkel, kelle ehk tuntuim viisistatud kevadluuletus on "Juba linnukesed väljas laulavad / kenad kasekesed kingul kohavad ...."