Kriimani külas sündis 140 aastat tagasi lastekirjanik Paul Tekkel
Tiina Arike, Aare Kasemets
Täna me veel ei tea, millises Võnnu kihelkonna ja Kaste valla peres sünnib mõni poiss või tüdruk, kelle kirjatöid, joonistusi, leiutisi või muid loomingulisi tegemisi meenutatakse näiteks aastal 2182.
Eesti lastekirjanik ja luuletaja, mitme populaarse laulu sõnade autor Paul Tekkel sündis Võnnu kihelkonnas Kriimani külas Piiri talus 12.jaanuaril 1882. Tema vanemad olid talupidajad Hans ja Anno Tekkel. Lisaks Paulile oli peres veel kaheksa last. Juba 9-aastaselt oli ta sunnitud ise omale leiba teenima[2] 16-aastaselt pandi Paul rätsepa ametit õppima, mis saigi talle elukutseks mitmekümneks aastaks. Kooliharidust sai Paul Tekkel kohalikus vallakoolis. Kuid olles erksa vaimuga, on ta hiljem iseõppimise teel end palju täiendanud. Võnnu kiriku juurde elama asunud, puutus ta kokku sealsete agarate seltskonnategelastega, kes õhutasid teda seltskonnatööst osa võtma. Paul Tekkel oli alaliselt tegev sealsetes seltsides, ühtlasi hakkas ta ajalehtede kirjasaatjaks.
1904.aastal
abiellus ta Marie Tekkeliga ning nendel sündis kolm last Viktor, Linda Rosa ja
Leida.
1910.aastal
asus Paul Tekkel elama Tartusse. Siingi võttis ta osa „Karskuse sõbra”,
karskusselts „Ugaunia”, Eesti Noorsoo Kasvatusseltsi ja teiste seltside
tegevusest. Tekkeli luuletused ilmusid
peamiselt ajalehtede lisades, perekonnalehes „Kodus” ja „Lastelehes”. Hobiks
oli tal ristsõnade lahendamine.
Paul
Tekkel suri Tartus 2.septembril 1959.aastal ning on maetud Tartu Raadi
kalmistule.
Paul Tekkel oli ajalehe „Postimees“ kaastööline ja Postimehe" 80. juubeli puhul (1937) ilmus temalt järgmine mälestuskild: Kui 35 aastat tagasi noormehena seisin küsimuse ees, kas valida oma vaimsete huvide arendajaks ajaleht „Olevik" või „Postimees", siis langes otsus viimase kasuks. Sellest ajast peale olen olnud Postimehe" alaliseks lugejaks ja 28 aastat alaliseks kaastööliseks, saades „Postimehe" lugemisest selleks äratust ja hoogu. Nii olen siis ligi pool sinu elukäigust, kaasaelanud ja sinuga ühes häid ja halbu aegu näinud. Oled meie rahva hinge istutanud vabadusearmastust ja tugevdanud meis rahvustunnet, mille viljaks näeme nüüd iseseisvat Eestit. Edasi töö ja õigluse vaimus 100 aasta juubeli poole. Selleks sulle tahet ja jõudu vana armas „Postimees". P.Tekkel. (Postimees [1886-1944], nr. 161, 17 juuni 1937)
Paul Tekkeli loomingust on tõenäoliselt tuntuim 1913.aastal ilmunud luuletus „Kevadel”, mille viisistas Johan August Hermann.
kenad kasekesed kingul kohavad.
Lumi on ju ära suland,
talvekülm on mööda läind,
lapsed, kes kui vangis eland,
pole ammu murul käind.
Orus ojakene voolab vulinal,
hõbepilvekene heljub taeva all.
Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid
hüppavad nüüd rõõmuväes.
Möödas kurvad talvetunnid,
kena kevade on käes.
Laul
on esmakordselt avaldatud väljaandes „Laulmise õpetus ühes noodiõpetusega koolide tarvis kokku seadnud V.
Tamman.”
Samuti
on Tekkeli tekste viisistanud Paul Konsap („Nüüd käes on meil õnnis õhtutund”)
ja Juhan Aavik („Üksik majakene põllu sees”).
Luule
kõrval kirjutas ta vähesel määral ka proosat. Näitena võib tuua lood „Kui uss
hammustas”[3] ja
„Hoidkem linnupesi”.
Olulised teemad tema luuletustes on kodu, looduspildid,
aastaajad ning elu ja ühiskonda
puudutavad tõsisemad teemad.
Loodusest ja aastaaegadest on kirjutatud luuletused
„Eelsügis”, „Sügisel”, „Suve algul”, „Suveõhtul” ja „Suveöö“:
mets unne jääb, lind laulu
lõpetab
ja üle nurme, üle niiduraja
öörahu oma tiibu lehvitab.
Öövaikuses, kui silmad unne
suled,
veel tähed kõrgel võlvil
säravad;
kui muistsed pühahiie ohvrituled
nad alla ilma helki heidavad.
Ja aasadelt, kus uinub õitemeri,
hall uduvine kerkib ülesse;
ja kastepiisku nagu hõbeteri
siis tekib lillekeste sülesse.
(1933)
Lüürilised read suveöö
kirjelduseks, kuid lemmikaastaajaks oli Paulile kindlasti kevade. Peale oma
tuntuma luuletuse „Kevadel” on kevademeeleolu kirjeldatud veel mitmes tema
luuletustes looduspildina või uue alguse sümbolina.
Kevade rõõm.
Jälle oma rõõmudega
kevad meile tuled,
lahke linnulauludega
pühid hingest mured.
Pea lööb ju haljendama/muru meie õues,
pääseme siis väljendama
rõõmu, mis meil põues. (1933)
Lilleneid.
Rohelises liukuues
ilmunud on lilleneid,
kevadet ka kaasa tuues
tervitab ta jälle meid.
Kuhu sammud juhib tema,
— sinna lilled tärkavad;
õied löövad ilutsema,
kui nad teda märkavad. (1932)
Kodul oli oluline koht Paul Tekkeli
elus ning koduigatsus oli nii otseselt kui kaudselt tema luuleridades sees:
Veel alles kasesalu
On kodu õue ees.
Kus jooksin palja jalu
Ma kasteheina sees.
Säält õhtu hilja kodu
Ma läksin lauluga;
Teel ema tuli vastu
Ja viis mind magama. (1909)
Kojuigatsus.
Kuldsest lapsepõlveajast
mälestus mu südames,
põllu keskel seisvast majast
elav pilt veel silmi ees.
Oh, kuis igatseb mu süda
sinna jälle tagasi,
et seal rahus mäletada
elus käidud radasi. (1932)
Kodule.
Üksik majakene põllu sees
Soo ja männamets ta õue ees ;
Sääl ma mööda saatsin noorusa’a.
Sääl mu kuldne mälestuste maa.
Sääl mind ema hellalt kasvatas,
Kätkis kasevibul kiigutas;
Sääl ma karjas käisin teistega,
Sääl ma laulu lasksin laksuda.
Ei sääl muret iial tundnud rind,
Olin nagu oksal lauljalind,
Sest et hella vanemate hool
Juhtis, saatis sääl mind
igalpool. ...(1911)
Heledad nooruse õitsengu ajad
kevade ilu need täis,
järele jäänud neist ilusad kajad
mis nagu unes kõik näis.
Kunagi mälestus kustuda ära
sellest ju iial ei või,
mida kord nooruse päevade sära
hingesse elama lõi. ...(1935)
Ühiskondlikel teemadel kirjutatust
jäid silma „Soome-Eesti sõprussild” „Julgustuseks”, „Algaja mõtted”,
„Hoiatuseks”, „Võõrsil viibijale”, „Lahkuva sõjamehe laul”, „Kas näed sealt
koitu tõusema”, „Teeotsijad”,
Hariduse sõpradele.
Veel tehke tööd ja õhutage leeki
Ja virgutage tööle tukkujaid,
Et haridusepõld ei jääks meil
sööti
ja väetud maa ei kannaks
ohakaid....
Kas näed sa koitu tõusema
säält kaugusest,
kus vennad valmis valama
on verd su eest.
Kas näed sa kodu kasvamas
sääl kauguses,
kus sõjatules põlemas
ilm viha sees.
Kas näed,
kuis meie maleva sääl kauguses
uut kodu võimas rajama
sul võitluses.
Sa looda, usu, kannata,
mu kodumaa,
ei ükski ohver asjata
saa olema. (1915)
* * * *
Paul Tekkel on üks meie kandi kirjanikest, kelle lood ja
luuletused võiksid kord aastas jaanuari algul leida tee meie kandi lasteaedade,
koolide ja raamatukogude kalendritesse, sest nii hea on kesk külma talve mõelda
sellele, et varsti tuleb kevad. Lapsepõlve kevadetunne elab meis edasi.
Paul Tekkeli sõnadega:
Juba linnukesed väljas laulavad,
Kenad kasekesed kingul kohavad.
Lumi on ju ära suland,
talvekülm on mööda läind,
lapsed, kes kui vangis eland,
pole ammu murul käind…
****
Piiri talu tii
***********************
Muud leiud DIGAR-ist (12.01.2022 õhtune otsing A.K.)
Postimehe Lasteleht 1909
Postimehe Lasteleht 2010
Postimehe Lasteleht 1913
Postimehe Lasteleht 2011
Lasteleht : esimene Eesti lasteajakiri : "Postimehe" hinnata kaasanne : Eesti nooresoo õpetlik ja ilukirjandusline kuukiri 1 august 1911 Püsilink: https://dea.digar.ee/page/lastelepostimeheli/1911/08/01/3
Ilukirjandus ja teadus : "Meie Aastasada" [kaasanne] 21 veebruar 1915. Püsilink: https://dea.digar.ee/page/ilukirjjateadli/1915/02/21/2
Ilukirjandus ja teadus : "Meie Aastasada" [kaasanne] 14 veebruar 1915. Püsilink: https://dea.digar.ee/page/ilukirjjateadli/1915/02/14/4
Lasteleht : esimene Eesti lasteajakiri : "Postimehe" hinnata kaasanne : Eesti nooresoo õpetlik ja ilukirjandusline kuukiri 1 september 1921. Püsilink: https://dea.digar.ee/page/lastelepostimeheli/1921/09/01/8
Häid ja halbu päewi. Postimees (1886-1944) 12 detsember 1931, Page 25. Püsilink: https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1931/12/12/60. P. Tekkel, weteraan kaastööliste hulgas. (kokkuvõte eespool artikli 2021.a tööversioonis)
Lasteleht : esimene Eesti lasteajakiri : "Postimehe" hinnata kaasanne : Eesti nooresoo õpetlik ja ilukirjandusline kuukiri 1 juuni 1932. Püsilink: https://dea.digar.ee/page/lastelepostimeheli/1932/06/01/11
Lasteleht : esimene Eesti lasteajakiri : "Postimehe" hinnata kaasanne : Eesti nooresoo õpetlik ja ilukirjandusline kuukiri 1 mai 1935. Püsilink: https://dea.digar.ee/page/lastelepostimeheli/1935/05/01/5
Kingitused
Eesti Rahwa Museumile.
Postimees (1886-1944) 30 juuli 1911, Leht 5. Püsilink: https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1911/07/30/34. ... Kinkinud. Paul Tekkel, Wõnnust. 10 Wõnnu kihelkonna aruannet ..
[1] Tiina Arike on Võõbste raamatukogu juhataja ja mina, Aare, Piiri talu omanik - oleme klassikaaslased Luunja Keskkooli päevilt. Esimese versiooni põhjal täiendatud töötekst
28.12.2021. Kokkupressitud esimene versioon ilmus ilma järgneva lisainfota Kastre valla infolehes 13.01.2022.
[2] Aare: oleme koos
abikaasa Kajaga uurinud arhiivides Piiri talus elanud inimeste lugusid. Piiri taluga on seotud
Mulgimaalt Voore külast pärit hõimlaste Seemenite ja Tekkelite laenukäendusega
seotud kohtusaaga 1880-1940: „Arhiivist nähtub, et Paul Tekkeli isa Hans suri
kui Paul oli vaevalt aastane. Kes Piiri talu juhtimise ja Pauli kasvatamise üle
võttis 1883-1887, selle kohta hetkel andmed puuduvad. Wikipedia järgi elas Paul
Tekkel enne 1910.a Tartusse kolimist Hammaste kandis. Piiri talu järgmine
omanik oli Jaan Seemen (1853-1891), kes oli Piiri talu esimese omaniku Johan
Seemeni vend. Leping sõlmiti 13.11.1887 ja selle aluseks oli Liivimaa
Hoovikohtu otsus No 1786 (15.5.1887).“ Lisainfo: Aare Kasemets (2020) „Piiri talu aja lood, inimesed ja mälukillud“ (käsikiri
blogis: http://aarekasemets-piiritii.blogspot.com/ - ilmub Kriimani küla lugude raamatus, mida toimetab folklorist
Eda Kalmre).
[3] Aare e-kiri 18.12.2021: „loos „Kui uss hammustas”
meenutab Paul Tekkel varases lapsepõlves u 3 aastasena Piiri talus heinaajal
juhtunud lugu rästiku hammustusest – ussihammustusest paranemise ajal
heinaajast kartulivõtuni pidi väike Paul olema aidas, sest vana tava/ebausu
tõttu ei soovitatud ussihammustusega inimesi elumajas hoida. Pauli rikkam onu
(isa vend) naabertalust oli kutsunud arsti ja see oli õpetlikus loos Pauli
arvates päästnud ta elu. Kes oli sel ajal Paul Tekkeli kasuisa, ei ole täna
teada. Piiri talu õunaaia servas asuv ait on täna säilinud osaliselt (vt blogi fotod)
– 1990ndate algul ühel suure lumega talvel kukkus katus kokku.“
