Kriimani külas sündis 140 aastat tagasi lastekirjanik Paul Tekkel

Tiina Arike, Aare Kasemets[1]

Täna me veel ei tea, millises Võnnu kihelkonna ja Kaste valla peres sünnib mõni poiss või tüdruk, kelle kirjatöid, joonistusi, leiutisi või muid loomingulisi tegemisi meenutatakse näiteks aastal 2182.

Eesti lastekirjanik ja luuletaja, mitme populaarse laulu sõnade autor Paul Tekkel sündis Võnnu kihelkonnas Kriimani külas Piiri talus 12.jaanuaril 1882. Tema vanemad olid talupidajad Hans  ja Anno Tekkel. Lisaks Paulile oli peres veel kaheksa last. Juba 9-aastaselt oli ta sunnitud ise omale leiba teenima[2] 16-aastaselt pandi Paul rätsepa ametit õppima, mis saigi talle elukutseks mitmekümneks aastaks. Kooliharidust sai Paul Tekkel kohalikus vallakoolis. Kuid olles erksa vaimuga, on ta hiljem iseõppimise teel end palju täiendanud. Võnnu kiriku juurde elama asunud, puutus ta kokku sealsete agarate seltskonnategelastega, kes õhutasid teda seltskonnatööst osa võtma. Paul Tekkel oli alaliselt tegev sealsetes seltsides, ühtlasi hakkas ta ajalehtede kirjasaatjaks.

1904.aastal abiellus ta Marie Tekkeliga ning nendel sündis kolm last Viktor, Linda Rosa ja Leida.

1910.aastal asus Paul Tekkel elama Tartusse. Siingi võttis ta osa „Karskuse sõbra”, karskusselts „Ugaunia”, Eesti Noorsoo Kasvatusseltsi ja teiste seltside tegevusest.  Tekkeli luuletused ilmusid peamiselt ajalehtede lisades, perekonnalehes „Kodus” ja „Lastelehes”. Hobiks oli tal ristsõnade lahendamine.

Paul Tekkel suri Tartus 2.septembril 1959.aastal ning on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Paul Tekkel oli ajalehe „Postimees“ kaastööline ja Postimehe" 80. juubeli puhul (1937) ilmus temalt järgmine mälestuskild: Kui 35 aastat tagasi noormehena seisin küsimuse ees, kas valida oma vaimsete huvide arendajaks ajaleht „Olevik" või „Postimees", siis langes otsus viimase kasuks. Sellest ajast peale olen olnud Postimehe" alaliseks lugejaks ja 28 aastat alaliseks kaastööliseks, saades „Postimehe" lugemisest selleks äratust ja hoogu. Nii olen siis ligi pool sinu elukäigust, kaasaelanud ja sinuga ühes häid ja halbu aegu näinud. Oled meie rahva hinge istutanud vabadusearmastust ja tugevdanud meis rahvustunnet, mille viljaks näeme nüüd iseseisvat Eestit. Edasi töö ja õigluse vaimus 100 aasta juubeli poole. Selleks sulle tahet ja jõudu vana armas „Postimees". P.Tekkel. (Postimees [1886-1944], nr. 161, 17 juuni 1937)

Paul Tekkeli loomingust on tõenäoliselt tuntuim 1913.aastal ilmunud luuletus „Kevadel”, mille viisistas Johan August Hermann.

 Juba linnukesed väljas laulavad,

kenad kasekesed kingul kohavad.

Lumi on ju ära suland,
talvekülm on mööda läind,

lapsed, kes kui vangis eland,

pole ammu murul käind.

Orus ojakene voolab vulinal,

hõbepilvekene heljub taeva all.

Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid
hüppavad nüüd rõõmuväes.

Möödas kurvad talvetunnid,

kena kevade on käes.

Laul on esmakordselt avaldatud väljaandes „Laulmise õpetus ühes noodiõpetusega koolide tarvis kokku seadnud V. Tamman.”

Samuti on Tekkeli tekste viisistanud Paul Konsap („Nüüd käes on meil õnnis õhtutund”) ja Juhan Aavik („Üksik majakene põllu sees”).

Luule kõrval kirjutas ta vähesel määral ka proosat. Näitena võib tuua lood „Kui uss hammustas”[3] ja „Hoidkem linnupesi”.

Olulised teemad tema luuletustes on kodu, looduspildid, aastaajad ning  elu ja ühiskonda puudutavad tõsisemad teemad.

Loodusest ja aastaaegadest on kirjutatud luuletused „Eelsügis”, „Sügisel”, „Suve algul”, „Suveõhtul” ja „Suveöö“:

 Nii tasa, tasa vaibub häältekaja

mets unne jääb, lind laulu lõpetab

 ja üle nurme, üle niiduraja

öörahu oma tiibu lehvitab.

Öövaikuses, kui silmad unne suled,

veel tähed kõrgel võlvil säravad;

kui muistsed pühahiie ohvrituled

nad alla ilma helki heidavad.

Ja aasadelt, kus uinub õitemeri,

hall uduvine kerkib ülesse;

 ja kastepiisku nagu hõbeteri

siis tekib lillekeste sülesse. (1933)

     

Lüürilised read suveöö kirjelduseks, kuid lemmikaastaajaks oli Paulile kindlasti kevade. Peale oma tuntuma luuletuse „Kevadel” on kevademeeleolu kirjeldatud veel mitmes tema luuletustes looduspildina või uue alguse sümbolina.

Kevade rõõm. 

Jälle oma rõõmudega

kevad meile tuled,

lahke linnulauludega

pühid hingest mured.

Pea lööb ju haljendama/muru meie õues,

pääseme siis väljendama 

rõõmu, mis meil põues. (1933)

 

Lilleneid.

Rohelises liukuues

ilmunud on lilleneid,

kevadet ka kaasa tuues

tervitab ta jälle meid.

Kuhu sammud juhib tema,

— sinna lilled tärkavad;

õied löövad ilutsema,

kui nad teda märkavad. (1932)

         

Kodul oli oluline koht Paul Tekkeli elus ning koduigatsus oli nii otseselt kui kaudselt tema luuleridades sees:

Veel alles kasesalu

On kodu õue ees.

Kus jooksin palja jalu

Ma kasteheina sees.

Säält õhtu hilja kodu

Ma läksin lauluga;

Teel ema tuli vastu

Ja viis mind magama. (1909)

 

Kojuigatsus.

Kuldsest lapsepõlveajast

mälestus mu südames,

põllu keskel seisvast majast

elav pilt veel silmi ees.

Oh, kuis igatseb mu süda

sinna jälle tagasi,

et seal rahus mäletada

elus käidud radasi. (1932)

 

Kodule.

Üksik majakene põllu sees

Soo ja männamets ta õue ees ;

Sääl ma mööda saatsin noorusa’a.

Sääl mu kuldne mälestuste maa.

Sääl mind ema hellalt kasvatas,

Kätkis kasevibul kiigutas;

Sääl ma karjas käisin teistega,

Sääl ma laulu lasksin laksuda.

Ei sääl muret iial tundnud rind,

Olin nagu oksal lauljalind,

 Sest et hella vanemate hool

Juhtis, saatis sääl mind igalpool. ...(1911)

 

 Mälestus noorusepäevilt.

Heledad nooruse õitsengu ajad

kevade ilu need täis,

järele jäänud neist ilusad kajad

mis nagu unes kõik näis.

Kunagi mälestus kustuda ära

sellest ju iial ei või,

mida kord nooruse päevade sära

hingesse elama lõi. ...(1935)

    

Ühiskondlikel teemadel kirjutatust jäid silma „Soome-Eesti sõprussild” „Julgustuseks”, „Algaja mõtted”, „Hoiatuseks”, „Võõrsil viibijale”, „Lahkuva sõjamehe laul”, „Kas näed sealt koitu tõusema”, „Teeotsijad”,

Hariduse sõpradele.

Veel tehke tööd ja õhutage leeki

Ja virgutage tööle tukkujaid,

Et haridusepõld ei jääks meil sööti

ja väetud maa ei kannaks ohakaid....

Kas näed sa koitu tõusema

säält kaugusest,

kus vennad valmis valama

on verd su eest.

Kas näed sa kodu kasvamas

sääl kauguses,

kus sõjatules põlemas

ilm viha sees.

Kas näed,

kuis meie maleva sääl kauguses

uut kodu võimas rajama

sul võitluses.

Sa looda, usu, kannata,

mu kodumaa,

ei ükski ohver asjata

saa olema. (1915)

 

* * * *

Paul Tekkel on üks meie kandi kirjanikest, kelle lood ja luuletused võiksid kord aastas jaanuari algul leida tee meie kandi lasteaedade, koolide ja raamatukogude kalendritesse, sest nii hea on kesk külma talve mõelda sellele, et varsti tuleb kevad. Lapsepõlve kevadetunne elab meis edasi.

Paul Tekkeli sõnadega: 

Juba linnukesed väljas laulavad,

Kenad kasekesed kingul kohavad.

Lumi on ju ära suland,
talvekülm on mööda läind,

lapsed, kes kui vangis eland,

pole ammu murul käind…

****

Piiri talu tii 

Postimehe Lasteleht 2012 (Kastre valla lehe artiklis oli see luuletus alguses)

***********************

Muud leiud DIGAR-ist (12.01.2022 õhtune otsing A.K.)

Postimehe Lasteleht 1909

Postimehe Lasteleht 2010

Postimehe Lasteleht 1913

Postimehe Lasteleht 2011

Lasteleht : esimene Eesti lasteajakiri : "Postimehe" hinnata kaasanne : Eesti nooresoo õpetlik ja ilukirjandusline kuukiri 1 august 1911 Püsilink: https://dea.digar.ee/page/lastelepostimeheli/1911/08/01/3

Postimehe lasteleht 1912

 

Postimehe Lasteleht 2013

Ilukirjandus ja teadus : "Meie Aastasada" [kaasanne] 21 veebruar 1915. Püsilink: https://dea.digar.ee/page/ilukirjjateadli/1915/02/21/2

Ilukirjandus ja teadus : "Meie Aastasada" [kaasanne] 3 aprill 1915. Püsilink: https://dea.digar.ee/page/ilukirjjateadli/1915/04/03/3

Ilukirjandus ja teadus : "Meie Aastasada" [kaasanne] 14 veebruar 1915. Püsilink: https://dea.digar.ee/page/ilukirjjateadli/1915/02/14/4

Lasteleht : esimene Eesti lasteajakiri : "Postimehe" hinnata kaasanne : Eesti nooresoo õpetlik ja ilukirjandusline kuukiri 1 september 1921. Püsilink: https://dea.digar.ee/page/lastelepostimeheli/1921/09/01/8

Häid ja halbu päewi. Postimees (1886-1944) 12 detsember 1931, Page 25. Püsilink: https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1931/12/12/60. P. Tekkel, weteraan kaastööliste hulgas. (kokkuvõte eespool artikli 2021.a tööversioonis)

Lasteleht : esimene Eesti lasteajakiri : "Postimehe" hinnata kaasanne : Eesti nooresoo õpetlik ja ilukirjandusline kuukiri 1 juuni 1932. Püsilink: https://dea.digar.ee/page/lastelepostimeheli/1932/06/01/11

Postimehe Lasteleht 1933

Lasteleht : esimene Eesti lasteajakiri : "Postimehe" hinnata kaasanne : Eesti nooresoo õpetlik ja ilukirjandusline kuukiri 1 mai 1935. Püsilink: https://dea.digar.ee/page/lastelepostimeheli/1935/05/01/5

Kingitused Eesti Rahwa Museumile.

Postimees (1886-1944) 30 juuli 1911, Leht 5. Püsilink: https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1911/07/30/34. ... Kinkinud. Paul Tekkel, Wõnnust. 10 Wõnnu kihelkonna aruannet ..

[1]  Tiina Arike on Võõbste raamatukogu juhataja ja mina, Aare, Piiri talu omanik - oleme klassikaaslased Luunja Keskkooli päevilt. Esimese versiooni põhjal täiendatud töötekst 28.12.2021. Kokkupressitud esimene versioon ilmus ilma järgneva lisainfota Kastre valla infolehes 13.01.2022.

[2] Aare: oleme koos abikaasa Kajaga uurinud arhiivides Piiri talus elanud  inimeste lugusid. Piiri taluga on seotud Mulgimaalt Voore külast pärit hõimlaste Seemenite ja Tekkelite laenukäendusega seotud kohtusaaga 1880-1940: „Arhiivist nähtub, et Paul Tekkeli isa Hans suri kui Paul oli vaevalt aastane. Kes Piiri talu juhtimise ja Pauli kasvatamise üle võttis 1883-1887, selle kohta hetkel andmed puuduvad. Wikipedia järgi elas Paul Tekkel enne 1910.a Tartusse kolimist Hammaste kandis. Piiri talu järgmine omanik oli Jaan Seemen (1853-1891), kes oli Piiri talu esimese omaniku Johan Seemeni vend. Leping sõlmiti 13.11.1887 ja selle aluseks oli Liivimaa Hoovikohtu otsus No 1786 (15.5.1887).“ Lisainfo: Aare Kasemets (2020) „Piiri talu aja lood, inimesed ja mälukillud“ (käsikiri blogis: http://aarekasemets-piiritii.blogspot.com/ - ilmub Kriimani küla lugude raamatus, mida toimetab folklorist Eda Kalmre).

[3] Aare e-kiri 18.12.2021: „loos „Kui uss hammustas” meenutab Paul Tekkel varases lapsepõlves u 3 aastasena Piiri talus heinaajal juhtunud lugu rästiku hammustusest – ussihammustusest paranemise ajal heinaajast kartulivõtuni pidi väike Paul olema aidas, sest vana tava/ebausu tõttu ei soovitatud ussihammustusega inimesi elumajas hoida. Pauli rikkam onu (isa vend) naabertalust oli kutsunud arsti ja see oli õpetlikus loos Pauli arvates päästnud ta elu. Kes oli sel ajal Paul Tekkeli kasuisa, ei ole täna teada. Piiri talu õunaaia servas asuv ait on täna säilinud osaliselt (vt blogi fotod) – 1990ndate algul ühel suure lumega talvel kukkus katus kokku.“